avastasin, et siin kajastatavatest leidudest olen raamatud kuidagi sujuvalt välja jätnud. ent vihmasesse ja raamatupoes veedetud suvepäeva sobib üks lühemat sorti romaan ju nagu valatult. sedapuhku jäi mulle pihku albert camus' "õnnelik surm".
varem pole selle mehe looming mind väga paelunud, viimati alustatud "katk" jäigi minust lauanurgale tolmu koguma - võib-olla polnud lihtsalt selle raamatu aeg. aga mõtisklus olemisest ja õnne võimalikkusest oli igatahes eneselegi üllatuseks väga mõnus lugemine. leidsin sealt mäletamist väärt mõtteid, kõigiga küll nõustumata. (harjumus tsitaate tähtsustada on vist küll gümnaasiumi jääknäht.. :D)
mehe ilu näitab kõigest tema sisemist ja praktilist tõde. tema näost võib lugeda seda, mida ta oskab teha. ja mida on see väärt naise näo vaimustava tarbetuse kõrval?
peaaegu alati kulutame oma elu selleks, et raha teenida, kui tegelikult tuleks kulutada raha, et aega teenida.
"ma riskiksin sellega, et mind hakatakse armastama, ning see takistaks mul olemast õnnelik."
õnn eeldab valikut.
õnnelikuks saamine nõuab aega. palju aega.
head!
No comments:
Post a Comment