keep a secret

andke mulle hea raamat ühte ja teetass teise kätte, ja ongi tükiks ajaks rahu ja vaikus. mmm..

võib-olla on see üks kõige kindlam lolluse tunnus, kui püüame parandada loomulikke nõrkusi nende juures, keda me armastame.

kõige kaunimas inimhinges, samuti nagu kõige hapramas hiina portselanis võib leiduda mõra, ja see, ma kardan, on mõlemal juhul parandamatu, kuigi eksemplar võib sellele vaatamata olla hindamatu väärtusega.

kui tark inimene ei karju ega hädalda nagu mõni laps või naisterahvas, ei tähenda veel sugugi, et tal valus ei ole.

südamevalu - häda, mis tapab palju rohkem inimesi, kui üldiselt arvatakse, ja omaks õigusega kohta surmatõbede tabelis, kui ta ühes punktis ei erineks kõigist teistest haigustest, nimelt, et ükski tohter ei oska seda ravida.

tänamatus ei haava meid kunagi valusamalt kui siis, kui ta tuleb inimese poolt, kelle pärast me oleme süüdi mõnes nurjatuses. (Henry Fielding "Tom Jones")


terve siin oldud kuu jooksul pole ma veel ühtki inimest kõndimas näinud. maailmas pole teist niisugust rahvast, kes oma jalgu paremini kasutaks kui prantslased: nad jooksevad, nad lausa lendavad.

prantsusmaa kuningal ei ole kullakaevandusi nagu hispaania kuningal, ent ta varandused on suuremad kui tollel, sest ta kogub neid oma alamate aplusest, mis on ammendamatum kui kaevandused.

see kuningas on suur maag: ta valitseb isegi oma alamate vaimu üle; ta paneb nad mõtlema nii, nagu tema seda tahab.

teist maagi hüütakse paavstiks. mõnikord paneb paavst kuninga uskuma, et kolm on vaid üks, et leib, mida süüakse, polegi leib, või et vein, mida juuakse, polegi vein, ning tuhat muud seesugust asja. ("Pärsia kirjad" Montesquieu)

head!