mulle meeldib kallitele inimestele süüa teha. üksinda köögis möllamisel on muidugi ka omad plussid, näiteks ei pea arvestama sellega, et tõepoolest eksisteerib inimesi, kes ei armasta sojat, küüslauku või punaseid ube, aga nii mõnedki söögid nõuavad mitut suud ja (püree)supp on üks neist. supp on minu jaoks üldse selline söök, mis teeb kõik heaks: sees on soe ja rahulik, isegi natuke unine tunne ja päev tundub pärast kausitäit kohe parem. ja no näidake mulle palun inimest, kes oma lähedastele sellist tunnet ei sooviks. viimasel ajal väljas süües olen ka just leent tellinud: väga hea supid on F-hoone kookosesupp ja kõrvitsapüreesupp, Kompoti kartuli-juustusupist rääkimata. ise viskasin potti kollaseid ja oranže juurikaid, riisi, sibulat, toorjuustu ja kõhutunde järgi kõikvõimalikke maitseaineid ja -taimi. lihtne = hää.
long story short: supipäev messu pool!
No comments:
Post a Comment