suur reede olla mõtiskluseks. naljakas, et kogu pask kipub juba mitmel aastal jääma just sellesse varakevadisse aega. kui uskuda, et inglid jätavad inimese vahetult enne sünnipäeva mõneks ajaks maha, on muidugi nõme, et mul just kui kaks sünnipäeva on. jõulud ja lihavõtted - võib-olla sellepärast on pühad endas alati mingit katsumust sisaldanud. just umbes praegu, ainult et üle kahekümne aasta tagasi, lõigati mind pooleks napilt enne, kui oleksin läinud tagasi, kust äsja tulnud olin. täna pean tasahilju üht surma-aastapäeva. ja suurel reedel olen ennegi lõhkunud ära asju, mis väärinuks päästmist. ma ei õpi kunagi, sest aega ei ole - kõik o n alati samas kohas. minu rumalus jääb mu pea kohale hõljuma nagu suitsuvine tuulevaiksel päeval.
kui pihud jäävadki tühjaks ja tuim ei kao põuest, tean vähemalt, et olen siin ennegi käinud. ja kui isu millegi elusa järgi maitseb ikka nagu suutäis vatti, olen seda ennegi proovinud neelata. ma ei tunne, kellega jagan oma ihu, kuid eks selleski ole turvatunne, et nägu peeglis on alati olnud võõras, millele omistatud head ja vead on fiktiivsed. õnneks on mul kuklas manuaal, kuidas püreestatud sisule võimalikult veenev kitiinkest ümber ehitada.
ilusaid pühi!
No comments:
Post a Comment