hold on

öine muhviniküpsetus ja varahommikune rongisõit kodulinna on pisitasa saamas emadepäeva traditsiooniks. seekord püüdsin päevakangelase kinni sõna otseses mõttes hoo pealt, sest pidulauda lendas ta otse maratonilt. enne tähistamist jooksebki üks õige ema mõnikümmend kilomeetrit maha, eks? eks kõik defineerivad oma isiksust rohkemal või vähemal määral vanematest lähtuvalt, kuid minu arvates peaks see olema lausa eputamise koht. mulle igatahes on. ja muidugi ka alatine püüd olla sama sirge selja, kilkava naeru ja sooja südamega. täna oli üldse üks imetlust täis päev. ikka kuradi vinge perekond on valmis tehtud! olen selle eest iga päev tänulik. see on mu maailma raskuskese.

elu ja rõõm pressivad sisse aknast ja uksest.

emad rokivad!