a thousand ways

nädalalõpp oli täis rahvamasse kesk palavat vanalinna, kodumaist ja kauget teatrit vabas õhus ja ülerahvastatud umbsetes saalides, imelikke nägusid, maske, lugusid ja vigureid, kesköiseid animatsioone pisut kõhedates keskaegseis tornides, inspireerivaid ja ilusaid inimesi, aga ka kirjutamist, lugemist, toimetamist, printimist.. ehk viimased mitu päeva on möödunud festivali-toidul. julgelt üle 12tunnised päevaprogrammid vaheldusid töiste ja muidu kummaliste öödega, millest nüüd siis muu tööga puhata. see õige festivalifiiling lõi eriti lõkkele viimastel päevadel, kui kevadõhtu pani poole ööni mööda munakive ning pimedaid koridore, tube ja saale kondama, iga nurga taga uus naerukõmin või kitarrihääl ootamas. oli maru, olen nii rõõmus ja roosa!

mingil õhtul, kui kodu suunas lippasin, pidas mu kinni üks noorsand, kes juba kaugelt, lill püsti peos, minu suunas marssis. ta kinkis selle mulle sõnadega: "ilus lill ilusale tüdrukule" ning andis (mõistagi pisut juustuse paatosega) mulle oma õnnistuse. ta ütles, et nüüdsest hakkab kõik hästi minema. ja olgugi et lill on piiisut niru ja ta sõbrad itsitasid taamal pihku, pani see žest mu nii heldima, et lihtsalt pidin teda kallistama. 

kunagi ei või teada, mida keegi või isegi parasjagu vajada võiks - sellepärast pole kaastunne kunagi üleliigne. kes ütleski, et be kind sest everyone you meet is fighting a battle? see vahejuhtum oli pingelises viigiseisus igatahes punkt minu kasuks.

 head!