nägin unes, et oli mingi suur lossilaadne maja, mille õues ma ringi kolasin. üks pere elas seal majas, aga kuidagi oli see samal ajal ka minu kodu. millegipärast ronisin mööda seinu akende taha. teise korruse aknast nägin ühe tüdruku tuppa, ja kui ta mind märkas, siis ehmus hirmsasti - millegipärast teadsin, et näen välja nagu see grudge, kes õudusfilmis kaevust välja ronib, küüned pahupidi ja juuksed mädaneva näo ees. tüdruk vaatas mind ja poos end hirmu pärast üles. mina läksin majja ja jäin esimesele korrusele kummuti kõrvale istuma. varsti sisenesid hiilides ema ja isa, neil oli vahuvein käes. see oli mulle sünnipäevaks ja nad läksid mind teisele korrusele otsima. aga et teisel korrusel oli poodud tüdruk, pidin neile järgi jooksma. nad hakkasid mind õnnitlema ja kallistama ja mina küsisin, kas on võimalik armastada kedagi, kes on midagi maailmakohutavat korda saatnud.
ma ei mäleta vastust, sest siis helises telefon. öeldi, et kell on seitse läbi viis minutit ja et kohvile-kohvile. olin tagasi oma pesas ja sünnipäevani on veel aega - ingel päästis mu ära.
No comments:
Post a Comment