hingedeaegu ihkan vaikust. pimeduse eest tuleb pessa peituda ja aurava tassi ümber kerra tõmmata. ja kui hea on vahel mitte jõuda või tahta või teada! kui raputada õlult kõik see, mis eeldatud, oodatud, loodetud ja harjumuspärane, muutub samm kergeks ja minna pole enam sugugi raske.
No comments:
Post a Comment