jooksen ikka veel mööda hoovõturada edasi-tagasi ja usun iga sammuga järjest kindlamini, et üsna varsti, võib-olla juba õige pea kõlab ka minu stardipauk. ja siis ometi - lend! ja kui peakski olema, et kõik, mis on, saab enne seda mingil moel otsa, siis vähemalt püüdsin taha heaks oma võlad.
on suure ootuse aeg, advendiaeg.
sometimes the blues is just a passing bird
and why can't that always be
tossing aside from your birches crown
just enough dark to see how you're the light over me
No comments:
Post a Comment