kuigi seljataga on palju ilusat ja rõõmustavat, on väsimus valitud teest haripunktis. laitmatu kõigesööja mängimine teeb mööblisarnaseks ja isegi korra aastas närvi minna on lubamatult palju. tahan tasa molekulideks lahustuda ja õhku hajuda. või kirjutada imelikult lakoonilisi blogipostitusi.
jee, elu!
No comments:
Post a Comment