tea, kas asi on pealepressivas talveunes või pidevas külmatundes, aga julgelt 2/3 ööpäevast maha magada ei ole viimasel ajal mingi probleem. vahel mõtlen, millest selline pooleldi sunniviisiline väljalülitus reaalsusest tuleb, aga juba tekibki tahtmine jälle kerra tõmmata ja pea padja alla panna.
ja järgmiseks n tunniks lakata eksisteerimast. ja enam pole päev ega öö, vaid lihtsalt mingi a e g. ja enam pole töö- ega puhkepäev, vaid lihtsalt mingi a e g.
ja kõik on ilus ja kummaline nagu lynchi filmis, kus hulgun nagu võõras linnas. hõigun küll ja küsin, mida öelda või teha, sest tekstiraamatu lehed on ju tühjad, aga tumedate prillidega mees klapptoolis ei vasta enam.
1
No comments:
Post a Comment