elu pani mu koduaresti. alguses ei saanud aru, mille eest see praeguseks juba üle kahe nädala kestnud karantiin mulle sülle sadas, aga vaikselt hakkab seegi selguma. see on vist umbes sama loogika nagu riiduläinud laste lukustamine ühte tuppa seniks, kuni nad, maksku mis maksab, ära lepivad. mind pidi mu enda mõtetega ühte tuppa lukustama, et me ära lepiks. ja selleks, et ma selles toas püsiks, tuli lihtsalt tervis viimse raasuni käest võtta.
noh, jah. toimib küll.
No comments:
Post a Comment