mets ja meri on alati seljaga, ükskõik, millist pidi ise oled. selle selja vastu toetadki põsega, küljega, peoga, seljad vastamisi. ja ohkad, kui tahad, samblasse või adruhunnikusse. soolases tuules või kuumas kõdulõhnas saab ohkest pilv, kiudpilve kiud, üks märja õhuga kohake. loodusele on see okei, sest taimed teevad sellistest endale suhkrut, fotosünteesivad midagi. see on nagu sümbioos.
siis keedad priimusel kalasupi ja mõtled, et tegelt ongi päris okei ju
No comments:
Post a Comment