Monday, April 25, 2011

(not) meant to be

avastasin, et mul on pühade suhtes tõeline hate/love-relationship. see tähendab lapseliku elevuse ja tõelise depreka vaheldumist kiiremini kui PMS'i põdedes. (proovin ka siin tasahilju enda üle naerda, pidavat hästi mõjuma.) niiet seekord on siis ehk targem päiksetriibuliste piltide kaudu rääkida.


tegin elus esimest korda täitsa ise pashat. muidu ei saa sellele retseptile midagi ette heita, aga terve kilo kohupiima surumist läbi sõela soovitan tõesti ainult nendele, kellel närvid häirivalt korras. ka soovitatud suhkrukogusest panin pashasse vaid poole ja tulemus sai parajalt mahe ja hapukas. kokkuvõtvalt saan siiski täitsa aru, miks seda aastas vaid korra tehakse.


head!

2 comments:

Anu said...

Tubli oled ikka. :) Mina pole veel seda päris pashat viitsind teha.. Kunagi esimesel kursusel sõpradega proovisime, a mu arust ebaõnnestusime ja rohkem pole viitsinud.

Teen hoopis mingeid pokaalivariante, mis ei meenuta mitte mingis mõttes päris pashat. :D

eterem said...

kaldun arvama, et lähen ise ka mingi alternatiivse variandi teed edaspidi.. x)