jälle üks aasta tehtud. lugesin üht paljudest horoskoopidest järgmiseks aastaks. see polnud väga paljulubav:
Süngemeelse ja kriipssuuga planeedi pärssiv mõju takistab karjäärialast edasiliikumist, muutes su ponnistused pigem katseks määrimata suuskadega mööda asfaltteed sammu sõita — jõupingutused on vägevad ja krigin kohutav, kuid loodetud kiiruse ja kergusega edasi saada ei õnnestu sellegipoolest.
igatahes tundub palju õigem horoskoope lugeda (ja miks mitte ka teha) juba seljataha jäänud aja kohta. sedasi on asjal mingigi ratsionaalne mõõde - kas läks nii või ei läinud. lisaks on see hea raam möödunule tagasi vaatamiseks ja kriipsu allatõmbamiseks. aastaks 2011 lubati siis erinevate allikate kohaselt järnevat.
1. Aasta algus on mõnevõrra keeruline kõigile Kaljukitsedele, kuid juba kahe kuu möödudes saate tagasi oma elurõõmu ning optimismi. Eriti käib see töö kohta, saate ennast professionaalselt realiseerida. Aasta esimese poole üleskutse: „Elu on raske!“ vahetub [aasta teises pooles] hoopis positiivsema „Elu on ilus“-üleskutse vastu.
2. Paljude Kaljukitsede aastas oli üks või mitu tõsist lööki. Raskeim neist lähedase surm, raske haigus või mure kohustuste kuhjumisega. Kui möödunud aasta taak on lahendamata, siis tuleb see uuel aastal veel suurema kuhjaga.
3. See, mida ühiskonnas tunnustatakse, võib erineda sellest, mis sulle meeldib. Lähtu ikka eeskätt oma sisetundest, julge käia oma rada. Parimat lõõgastust pakub heade sõpradega suhtlemine. Kuigi isiklikel teemadel avameelselt rääkida pole sulle just loomuomane, peaksid õppima ennast avama.
muidugi leiab nii hämarast jutust paralleele kuhjaga, aga üldjoontes nii tõesti oli. aasta esimesed kuud möödusid, vabandan avameelsust, emotsionaalses koomas, millist pole varem kogenud. kevadel kaotasin tõesti ka ühe lähedase sõbrakese, kes minu kõrval viimased 10 aastat oli olnud. aasta esimeses pooles kulus aga lõviosa energiast kindlasti kooli lõpetamisele ja erialasele enesetäiendusele, mis mõlemad osutusid tõesti väga edukaks ja viljakaks. teatrialaselt oli lumepall veerema hakanud juba aasta algusest, ja on praeguseks kasvanud üle ootuste suureks - võin uhke olla pisikeste edusammude üle kui ootusärev eeloleva suhtes.
aasta teises pooles viskas elu mulle päästerõngaga vastu pead, mis tegi küll haiget (teate ju küll, millised kolakad need on!), aga tuletas meelde, et tegelikult on võimalik olla palju õnnelikum. ja lasta teistel õnnelikum olla. õnneks on mu ellu tagasi ja juurde tulnud palju inimesi, kellest puudust olin tundud või keda enese teadmata vajasin. sedasi julgesingi enda rada otsima hakata.
kasvasin nende kaheteistkümne kuu jooksul meeletult palju, ja ma olen kindel, et paremaks inimeseks. mõistagi pole ma veel kuskil päral, aga kummalisel kombel näen ma viimasel ajal mingit suuremat plaani. igasugune tühi-tähi ja pudi-padi ei jõua enam minuni - usaldus elu vastu on tulnud tagasi. kasvatasin endas ahastuse ja valu kiuste elurõõmu, mis on mu paratamatut raskemeelsust arvestades paras vägitegu. suurim õppetund seisnes kindlasti elu ja enda üle naermises, sest muud moodi poleks ilmselt nii mõndagi üle elatud.
oli pöörane ja kindlasti mitte lihtne aasta. uuele lähen see-eest vastu ootusärevusega, mis ei taha hästi hinge ära mahtuda. ja mul pole selle jutu paatost isegi millegagi tasakaalustada.
Süngemeelse ja kriipssuuga planeedi pärssiv mõju takistab karjäärialast edasiliikumist, muutes su ponnistused pigem katseks määrimata suuskadega mööda asfaltteed sammu sõita — jõupingutused on vägevad ja krigin kohutav, kuid loodetud kiiruse ja kergusega edasi saada ei õnnestu sellegipoolest.
igatahes tundub palju õigem horoskoope lugeda (ja miks mitte ka teha) juba seljataha jäänud aja kohta. sedasi on asjal mingigi ratsionaalne mõõde - kas läks nii või ei läinud. lisaks on see hea raam möödunule tagasi vaatamiseks ja kriipsu allatõmbamiseks. aastaks 2011 lubati siis erinevate allikate kohaselt järnevat.
1. Aasta algus on mõnevõrra keeruline kõigile Kaljukitsedele, kuid juba kahe kuu möödudes saate tagasi oma elurõõmu ning optimismi. Eriti käib see töö kohta, saate ennast professionaalselt realiseerida. Aasta esimese poole üleskutse: „Elu on raske!“ vahetub [aasta teises pooles] hoopis positiivsema „Elu on ilus“-üleskutse vastu.
2. Paljude Kaljukitsede aastas oli üks või mitu tõsist lööki. Raskeim neist lähedase surm, raske haigus või mure kohustuste kuhjumisega. Kui möödunud aasta taak on lahendamata, siis tuleb see uuel aastal veel suurema kuhjaga.
3. See, mida ühiskonnas tunnustatakse, võib erineda sellest, mis sulle meeldib. Lähtu ikka eeskätt oma sisetundest, julge käia oma rada. Parimat lõõgastust pakub heade sõpradega suhtlemine. Kuigi isiklikel teemadel avameelselt rääkida pole sulle just loomuomane, peaksid õppima ennast avama.
muidugi leiab nii hämarast jutust paralleele kuhjaga, aga üldjoontes nii tõesti oli. aasta esimesed kuud möödusid, vabandan avameelsust, emotsionaalses koomas, millist pole varem kogenud. kevadel kaotasin tõesti ka ühe lähedase sõbrakese, kes minu kõrval viimased 10 aastat oli olnud. aasta esimeses pooles kulus aga lõviosa energiast kindlasti kooli lõpetamisele ja erialasele enesetäiendusele, mis mõlemad osutusid tõesti väga edukaks ja viljakaks. teatrialaselt oli lumepall veerema hakanud juba aasta algusest, ja on praeguseks kasvanud üle ootuste suureks - võin uhke olla pisikeste edusammude üle kui ootusärev eeloleva suhtes.
aasta teises pooles viskas elu mulle päästerõngaga vastu pead, mis tegi küll haiget (teate ju küll, millised kolakad need on!), aga tuletas meelde, et tegelikult on võimalik olla palju õnnelikum. ja lasta teistel õnnelikum olla. õnneks on mu ellu tagasi ja juurde tulnud palju inimesi, kellest puudust olin tundud või keda enese teadmata vajasin. sedasi julgesingi enda rada otsima hakata.
kasvasin nende kaheteistkümne kuu jooksul meeletult palju, ja ma olen kindel, et paremaks inimeseks. mõistagi pole ma veel kuskil päral, aga kummalisel kombel näen ma viimasel ajal mingit suuremat plaani. igasugune tühi-tähi ja pudi-padi ei jõua enam minuni - usaldus elu vastu on tulnud tagasi. kasvatasin endas ahastuse ja valu kiuste elurõõmu, mis on mu paratamatut raskemeelsust arvestades paras vägitegu. suurim õppetund seisnes kindlasti elu ja enda üle naermises, sest muud moodi poleks ilmselt nii mõndagi üle elatud.
oli pöörane ja kindlasti mitte lihtne aasta. uuele lähen see-eest vastu ootusärevusega, mis ei taha hästi hinge ära mahtuda. ja mul pole selle jutu paatost isegi millegagi tasakaalustada.
head uut aastat!
No comments:
Post a Comment