kui küsimuste hulk peas muutub kordades suuremaks vastuste omast, hakkab kõhus õõnes ja tuul kipub ihust läbi puhuma. aga et ilma peale on laskunud paradiis, mis maitseb mangojäätise ja mustikate moodi ja lõhnab mere järgi, tuleb ikkagi naerda, sest "ma ei tea" on ka tegelikult vastus.
mul on vähemalt kolmandat nädalat kõrvad lukus ja ragisevad iga kõvema/kõrgema heli peale nagu keegi langetaks seljataga metsa. elu on mute'i peale lülitatud ja ma juba nii igatsen teid jälle kuulda. kahtlustan, et keegi kuskil sunnib mind lihtsalt vahelduseks ka enda sisehäält kuulama, mis on hetkel küll üks viimaseid asju, mida ma teha tahan.. ühesõnaga, sellega on perse majas.
aga peamine suve eesmärk on täidetud: ma ei tea enam täpselt, mitu korda ma ujumas olen käinud, sest lugemine läks sassi!
1 2 3 4 5 (efterklang jee!)
No comments:
Post a Comment