ta keerab lüliti nulli ja külmutab päikese vaateaknasse, nii et see ei liigu nädalate viisi karvavõrdki edasi, nii et ükski rohukõrs heinamaal ega puuleht ei värata. kellaosutid näitavad, et kahe minuti pärast hakkab kolm saama, ja see naine võibki nad sellesse asendisse jätta, kuni seierid kokku roostetavad. sa istud tardunult paigal ega suuda ennast liigutada, sa pole võimeline käima ega ennast isegi nihutama, et lakkamatust istumisest lihastes tekkinud pinget leevendada; sa ei saa neelatada ja sul ei jätku hingamiseks jõudu. ainus, mida sa liigutada jaksad, on silmad, aga näha pole midagi peale ruumi vastasseina
jumal üksi teab, kui kaua me nõnda ripume.
siis lõpuks keerab ta nuppu ühe jaotuse võrra, aga see on veelgi halvem. ma talun tardunult rippumist paremini kui scanloni käe siirupjat venimist läbi õhu. tal kulub kaardi lauale asetamiseks kolm päeva. mu kopsud imevad otsekui läbi nõelasilma tihedat plastõhku.
ken kesey "lendas üle käopesa"
No comments:
Post a Comment