twenty thirteen

ja jälle on üks tehtud.

eelmise aastanumbri vahetumisel panin enda jaoks kirja mõned tähtsamad eesmärgid. et tegu oli enamjaolt pigem praktiliste ja konkreetsete plaanidega, saab rõõmuga tõdeda, et peaaegu kõik said aasta jooksul mingil moel saavutatud.

tähtsaim on kindlasti see, et pärast leerikursuse läbimist sain hakata ühele ütlemata armsale rõõmupallile ristiemaks. rõõmu teeb ka see, et üsna hiljuti käisin elus esimest korda verd loovutamas või õigem oleks öelda, et esimest korda oli see võimalik - varem ei ole tervislik seisund seda lubanud. siit on järgmise eesmärgi ehk tervislikuma eluviisini juba lühike maa: aasta teises pooles otsustasin perearstile lootmise asemel proovida end ise ravida ühe ürgse võttega ehk paastuga, mis näib mulle väga hästi sobivat. lisaks sellele, et kehvaks traditsiooniks saanud hädad pole ammu külastanud, turgutab see keha just kui seespidiselt ja lööb pööningu kah kuidagi korda. seda maailma plaanin kindlasti sügavuti tundma õppida, sest selles näib olevat midagi maagiliselt tervendavat, rääkimata eneseületuse ja isetuse rõõmust. see on omakorda märkamatult muutnud seda, kuidas endaga igapäevaselt ümber käia - seega on kõik kuidagi omavahel seotud ja tuleb tegelikult loomulikult kätte.

pisut kirjatöid avaldada õnnestus samuti, nagu läks korda ka soetada paar vajaminevat asja. lugeda oleks tahtnud rohkem ja kirjutada päris iga päev samuti ei õnnestunud, aga tahe aina edasi õppida püsis tugev ja olgugi et ametlikult ei kuulu hetkel ühegi kooli ridadesse, otsisin (ja leidsin!) selleks töö ja muu kõrvalt võimalusi. nii ta läks, ja kui vaadata tagasi veel üsna mitmele erialasele sündmusele, pere ja lähedaste ja mitte-veel-nii-lähedastega veedetud ajale või kas või mahamagatud sügispäevadele, võib öelda küll, et oli täitsa okei aasta.

ja kui uue aasta esimesel laupäevahommikul koju sõites näed laibanäolisi ilmakodanikke hallil tänaval loivamas või märkad trammitee kõrval maas kellegi vatimadratsit või avastad postkastist elektriarve, millel tasumisele kuuluvaks summaks kirjutatud seitse-kaheksa korda suurem number, kui ootasid, sest, nagu selgub, esitasid elektriarvesti näidu kogemata seitse-kaheksa korda suuremana kui see tegelikult oli, saad aru, et kõik on tegelikult täpselt samamoodi nagu alati. 

aint tunne on pisut teine ja vägisi tekivad pähe plaanid, mida küll algaval võiks proovida ära teha. äkki autokool või uus katse magistrantuuris?

hilistele ärkajatele pidulikku uue fiilingut siit. täitsa muidu!