ühel päeval ärkasin üles ja mõtlesin, et okei!, mulle aitab sellest, et ma aina luban külla minna, kui keegi sõpradest kuskil väljamaal resideeruma juhtub, aga mitte kunagi ei jõua selleni. et okei!!, mulle aitab, et ma kunagi ei tee asju, mida ma olen tahtnud. et okei!!!, mul on üldsegi endast nii villand, et viskan koti õlale ja tõmban täpiks KOHE
ja siis juhtus brüssel, liège ja gent.
kui tagasi tulin, võtsin koera. elu on n i i palju parem.
No comments:
Post a Comment