small white dots

kui õige jaanilaupäev möödus voodis lugedes, kaminas tuld tehes ja aknast seda lõppematut vihmapladinat kuulates, siis päevase hilinemisega sai lõkkevõlg siiski tasa tehtud - sedapuhku pereringis. vendade seltskond teeb mu alati õnnelikuks ja isa kodu on konkurentsitult üks helgemaid paiku siin maamunal, kus ei saa mitte kunagi midagi halba juhtuda. need kokku tegid olemise soojemaks kui hiigelsuur lõke, millega üritasime ilma suviseks kütta. mul algas suvetunne kuskilt seestpoolt ja selle kütteks on piiritu imetlus kõikide nende inimeste vastu, keda mul on privileeg nimetada enda omaks. 

minu õnneks on meespere alati ka magusalembene olnud, tänu millele läksid lihandusele vahelduseks küpsetatud rabarberimuffinid nagu kerisele. ja enda rabarberiarmastusest ei hakka ma parem üldse rääkimagi.. võrratut värsket söödavat on järsku nii palju! ju vist ikka on suvi.